IKT tunnikava

Õppeaine: Loodusõpetus

Tunni teema: Kuidas olla terve?

Aeg: 5. november                                         Klass: 2. klass

Üliõpilase nimi(ed): Johanna Sooba, Marianne Koitla

Eesmärgid:

*Innustada lapsi sõpralikult koos töötama.

*Anda lastele võimalus ning vajadusel juhendada neid oma arvamuse põhjendamisel.

 *Anda võimalus ning julgustada lapsi klassi ees esinema.

*Õpetada lastele põhitõdesid tervislikust eluviisist.

*Õpetada lastel haiguste ravimise võimalusi.

*Tutvustada lastele erinevaid ravimtaimi.

*Õpetada lastele joonisfilmi olemust ning seda, et filmides on tihti palju ebareaalset.

Õpiväljundid:

*Kogeb tahvelarvuti kasutamist.

*Julgeb klassi ees esineda.

*Teab, kuidas olla terve (tervislik eluviis).

*Teab, et on palju erinevaid viise haiguste ravimiseks.

*Teab, mis on joonisfilm.

*Oskab nimetada 5 erinevat ravimtaime ning neid ka pildilt ära tunda.

*Teab, et filmides pole kõik asjad reaalsed.

Tunni käik:

Tunni osad, struktuuri elemendid	Käsitletavad aineosad ja teemad, põhimõisted ning nende edastamiseks kasutatavad meetodid ja tööviisid; abi- ja näitvahendid, lisamaterjalid; hindamine; lõiming ja läbivad teemad  jne	Tegevuse eesmärk
I Ettevalmistus põhiosaks * tunni organiseerimine * tähelepanu haaramine * eesmärgi teatamine * eelneva kordamine/teadmiste aktiveerimine teemast lähtuvalt	Tervitan õpilasi ning palun neil istuda. Teavitan neid, et täna alustame oma tundi kasutades tahvelarvuteid. Igal rühmal on ülesanne koolis ringi käia ning pildistada asju, mis neil seostuvad tervislike eluviisidega või haigustega. Iga rühmal on aega 8 minutit. Selle jooksul tuleb pildistada, valida välja üks parim pilt ning mõelda välja ka põhjendus, miks just see pilt valiti. Jagan klassis 2-3 õpilase peale tahvelarvuti ning juhendan neid, kuidas see käima panna ning avada kaamera. Lisan, et lapsed oleksid väga ettevaatlikud koolis tahvelarvutiga ringi käies, sest need on õrnad ja ei tohi kindlasti maha kukkuda. Ütlen õpilastele kellaaja millal nad peaks tagasi olema ning saadan nad ülesannet täitma. Käin ka ise koolis ringi, et vaadata töö edenemist ning vajadusel juhendada. Kui lapsed tulevad klassi tagasi, palun igal rühmal tulla üks haaval klassi ette. Rühmast üks näitab tahvelarvutist pilti, käies sellega klassis ringi, et kõik pilti näeksid. Teised rühmakaaslased räägivad, miks nad just selle pildi valisid. Kui rühm on ära vastanud, palun tahvelarvuti jätta klassi ette lauale. Kui kõik rühmad on ära vastanud, teatan lastele tunni teemad ning lähme edasi tunni põhiosaga.	Alustan tundi rutiinse ning korrapärase tegevusega, et lapsed mõistaksid, et tund on alanud. Nii saan õpilaste tähelepanu. Lapsed õpivad koos töötama ning näevad kui palju on koolis tegelikult asju, mis viitavad tervislikule eluviisile. Lapsed õpivad kasutama tahvelarvutit ning planeerima oma aega. Õpilastel on võimalus küsimusi küsida. Lapsed näevad kui erinevaid temaatilisi asju leidsid klassikaaslased. Lapsed õpivad esinema ning üksteist kuulama.
II Põhiosa * harjutamine, kinnistamine, rakendamine * jooksev tagasiside	Vaatame lastega slaidi programmi tervislikust eluviisist ning sellest, kuidas haigeks jäämise korral end ravida. Slaidiprogrammi esimeses osas näitan erinevaid pilte tervist edendavatest tegevustest (nt sport, tervislik toitumine jne) ning lasen palju ka õpilastel kommenteerida, mida nad pildil näevad. Küsin ka klassi arvamust, et kui suur osa klassist mingit tegevust regulaarselt harrastab. Teises slaidiprogrammi osas räägin lastele, et tihti isegi siis kui sa teed sporti, sööd tervislikult ning hoiad oma tervist, võid ikkagi vahest haigeks jääda. Räägime lastega erinevatest haigustest (gripp, peavalu, nohu ja köha jne) ning nende ravimise moodustest (ravimid, tee, puhkamine jne). Ka selles osas annan palju võimalust rääkida lastel endi kogemustest ning teadmistest.	Lapsed saavad uusi teadmisi, kuidas oma tervist hoida. Lapsed õpivad välja tooma oma kogemusi ja teadmisi ning neid põhjendama. Lapsed saavad teada kuidas end ravida haiguste korral. Lapsed saavad teada, et nii palju kui on erinevaid haigusi on ka erinevaid moodusi nende ravimiseks.
III Tunni kokkuvõte * eesmärgi saavutatus	Tunni lõpetavas osas räägin, mis asi on joonisfilm ja mis on selle tunnused . Selle illustreerimiseks kasutan  netilehte:  http://et.wikipedia.org/wiki/Animatsioon . Kasutan sealt lehelt palliga näidet, et õpilased saaksid aru, kuidas täpselt animafilmi tehakse. Tunni põhiosas rääkisime slaidshows, et erinevad teed ja ravimtaimed aitavad haiguste puhul. Näitan lastele animafilmi:” Jussiga looduses 8/8: Juss räägib ravimtaimedest”.  Enne animafilmi näitamist jagan õpilastele töölehed. Töölehtedele peavad õpilased  kirjutama  taimed, millest animafilmis räägitakse. Samuti peavad märkima, mis filmi liigiga on tegu. Kui animafilm on vaadatud, jäävad viimases kaadris ette kõik ravimtaimed, millest oli filmis juttu. Kordame õpilastega üle, mis taimega on tegu ja kuidas seda saab haiguste puhul kasutada. Õpilased saavad täiendada oma töölehte, kui neil on midagi puudu. Samuti räägime läbi, milliseid animafilmi tunnuseid nad nägid, mis oli filmis reaalne ja mis ebareaalne. Tunni lõpus korjan  töölehed kokku, et need ära parandada ja järgmine tund tagasi anda	Lapsed saavad teadmise animafilmi kohta, et neil oleks lihtsam töölehte täita ja oskasid seda teadmist siduda järgmise tegevusega. Õpilased kordavad tunnis õpitut. Ravimtaimede üles kirjutamine, aitab need paremini meelde jätta. Õpilased oskavad oma tähelepanu koondada ja vajalikku informatsiooni eristama ebavajalikust. Õpilased teavad, mis on animafilmi tunnused ning teavad, et seal on palju sellist, mida päris elus olemas ei ole.

Eneseanalüüs 19. oktoobri praktika kohta

Kindlasti oli kasu varem valmis tehtud tegevusplaanist. See andis kindluse tegutsemisel. Küll aga oleksime pidanud õpetajaga veelgi täpsemalt läbi rääkima oma tegevusplaani, sest praegusel juhul ilmnes tunnis õpetaja poolt palju ajalisi viivitusi, millega meie arvestanud polnud (lapse allkiri vastava tahvelarvuti hoidmise eest, ohutusnõuete selgitamine jne).
Tegevus õnnestus osaliselt hästi, osaliselt halvasti. Lapsed said tahvelarvutitega hästi hakkama ning mängimine oli neile ühtaegu lõbus ning arendav. Suureks puuduseks oli aga see, et tahvelarvutis oli väga väga palju mänge, kuid need polnud mitte kuidagi katalogiseeritud. Seega oli seal kohati 6-7 lehekülge väikseid ikoone ning lapsed lihtsalt ei leidnud õiget mängu üles, sest igas tahvlis oli see eri koha peal. Kuna teised rühmad lahendasid klassis töölehti, siis oli suureks takistuseks ka see, et õpetaja polnud meile märku andnud, et töölehed on liiga rasked. Seega pidime üheaegselt aitama lastel mänge otsida kui ka juhendama töölehe täitjaid. See rikkus natuke üldist tegevuse õnnestumist.
Tegevust aitas läbi viia see, et lapsed ning ka õpetaja läksid meie mõttega väga hästi kaasa. Tegevust takistas aga see, et kooli haridustehnoloog ei olnud üldse vastutulelik. Planeerides mänge tahvelarvutitesse, saime väga hilja teada, et ise pole lubatud tahvlitesse ühtegi mängu tõmmata. Õpetajad võivad klassis kasutada ainult neid mänge, mis on juba tahvlites olemas. Tahvlites on aga algklassidele kasutamiseks väga vähe mõistlikke asju. Enamik tahvlist olevast materjalist on kalkulaatorid, teooriaõpetamise programmid jms, millele mina koolis väga kasutust ei näe. Lisaks oli õpetaja natuke hirmutatud tahvelarvutite kasutamisest, sest talle oli enne pikalt räägitud, kuidas igas muutusega tahvelarvutis (ikoonide koha vahetus, tausta pildi muutmine, pildistamine jne) kaasneb suur rahatrahv. Õpetaja oli natuke hirmul, et ehk lapsed muudavad midagi kogematta ära ning ega siis õpetaja jõua kõiki tahvelarvuteid pärast lõpuni läbi vaadata. Lõpuks läks aga õpetaja meie tegevusega ikkagi kaasa.
Sel korral sujus koostöö paarilisega väga hästi, kuid ei sujunud nii hästi õpetajaga. Õpetaja vastas kirjadele üsna hilja ning tihti jättis kirjas mõnele olulisele küsimusele vastamata. Seega saime tegevuse lõplikult paika panna alles esmaspäeva hilisõhtul. Ideaalis oleksime tahtnud seda teha palju varem, et rohkem ette valmistuda. Lisaks ei maininud õpetaja meile, et töövihiku põhjal tehtud töölehed on lastele liiga rasked, mis tõi kaasa selle, et paljud lapsed ei saanud töölehe täitmisega hästi hakkama. Sel korral takistaski koostööd õpetajaga eelkõige suhtlusprobleemid ning see, et me ei saanud üheski asjas lõplikku selgust. Kõik oli kuidagi poolik ja ebakindel. Palju oli ka muutusi seoses sellega, et arvutiklass oli kinni, tahvlitesse ei võinud mänge tõmmata jne., seega pidime tegevuseplaani mitu-mitu korda muutma.
Järgmisel korral kasutaksin sama süsteemi veelkord. See oli lastele huvitav ning toimis hästi. Kui aga keegi sooviks sellist tegevust korrata, siis soovitaksin tal kindlasti küsida õpetajalt veelgi täpsemalt, kas vastavad töölehed on ikka õpilastele jõukohased. Samuti ei soovitaks kasutada kooli tahvelarvuteid enne kui keegi on need katalogiseerinud. Õpilastel kulus praegu pool mängimiseks mõeldud ajast mängu üles otsimiseks ning paljudele pidime lõpuks ka ise appi minema. Sellisel kujul nagu tahvlid praegu on, toob nende kasutamine rohkem kahju kui kasu, leian mina. Kulutada tunnist suur aeg sellele, et lapsed otsivad üles mänge ning lõpuks avastada, et osades tahvlites polegi osasid mänge - mina arvan, et see ei kaalu üles tahvelarvutite kasutamise positiivseid külgi. Seega peaks tolles koolis keegi tahvelarvutid ning nende kasutamise süsteemi üle vaatama. Enne kui koolis tahvelarvuteid kasutada, tuleb isiklikult iga tahvelarvuti üle vaadata ning veenduda, et kõik on olemas ning toimib.

Praktika 19. november

http://www.mkoitla.blogspot.com/2013/11/praktika-tegevuskava-19-november.html

Eneseanalüüs 5. novembri praktika kohta

Kindlasti oli kasu eelnevalt koostatud tegevusplaanist. Väga palju kasu oli läbimõeldud küsimustest ning tööjuhistest. Kuna meil oli põhjalikult kõik läbi mõeldud, siis õnnestus tegevuse läbiviimine suhteliselt hästi. Lapsed vaatasid multikat väga keskendunult ning täitsid aktiivselt ka töölehte. Ainus asi, mis ebaõnnestus oli ehk see, et kasutatav töölehe üks küsimus oli õpilastele natuke liiga raske.
Koostöö paarilisega sujus hästi ning tegevust aitas läbiviia ka kindlasti õpetaja nõuanded ja abivalmidus. Lisaks leian, et tegevust ei oleks saanud läbi viia kui meil poleks klassis olnud võimalust kasutada projektorit, arvutit, internetti ja kõlareid. IKT vahendite kasutamisel tunnis on ikka tohutult oluline, et klassis oleks igal hetkel võimalik kasutada projektorit, arvutit ja kõlareid.
Järgmisel korral uuesti sama tegevust tehes jätaksin tegevuseks natuke kauem aega. Praegu planeerisime tegevuseks 15 minutit, kuid reaalselt kulus selleks 20 minutit. Kui oleks jäänud kauem aega, oleksin saanud lastega ka pikemalt arutleda erinevate ravimtaimede kasutusala üle ning selle üle, mis ravimtaimi nad ka oma kogemusest teavad. Leian, et samuti võiks teinekord tegevust võimalusel teha hoopis tunni sissejuhatamiseks. See elavdas lapsi ning juhatas nad ilusti sisse haiguste ja ravimite teemasse. Samas sobis teema ka hästi tunni ja teema lõpetamiseks.

Tunnitöö 6.11

Tunnitöö:
1. katsetus - http://www.wideo.co/view/907871383725691432-untitled
Loodusõpetuse prügiteemaline film: http://www.wideo.co/view/907871383728380161-untitled

Õppefilmid - tunnitöö 6.11

Õppefilm loodusõpetuse tunnis kasutamiseks:
 http://www.youtube.com/watch?v=losWxrhac_Y
Valisin selle õppefilmi loodusõpetuse tunnis kasutamiseks, sest minu meelest on see väga huvitav. Aleksei Turovski räägib lindudest väga huvitavalt ning emotsionaalselt, samuti on õppefilmis näidatud ka kõikide lindude pildid, kellest filmis räägitakse. Film on 5 minutit pikk, mis on minu arvates väga hea pikkus klassis vaatamiseks. See annab ülevaate lindudest, on hea sissejuhatus, kuid samas ei muutu lastele tüütavaks.

Õppefilm matemaatika tunnis kasutamiseks: 
http://www.youtube.com/watch?v=UZlnNQoZZMQ
Õppefilm annab ülevaate koonusest ning  sellega ülesannete lahendamisest.Valisin selle video, sest minu arvates on see väga põhjalikult tehtud ning annab täieliku ülevaate koonusest ning sellega tehtavatest ülesannetest.

Õppefilm eesti keele tunnis kasutamiseks:
http://www.youtube.com/watch?v=f8Aypcxw3LQ
Usun, et sellist õppefilmi oleks väga tore kasutada tunnialguses sissejuhatuseks. Valisin just selle õppefilmi, sest see on humoorikas ning väljendab seda kui veidrad on eesti keele väljendid. Käsitledes tunnis sõnade mitut tähendust ning  erinevate väljendite kasutamist ja mõistmist, on selline video väga sobiv tundi alustama.

4. novembri kodutöö

Valisin enda filmi tüübiks dokumentaalfilmi.
Dokumentaalfilm ehk tõsielufilm on film, mis on loodud peamiselt tõsieluliste kaadrite abil.
Filmi iseloomustab see, et film käsitleb mõnd reaalse elu tahku. Veel on väga oluliseks filmi tunnuseks see, et dokumentaalfilmis ei näidelda ja ei lavastata, vaid näidatakse elu reaalsena.

Eesti dokumentaalfilmid:
1) "Inimese mõõt" Marianne Kõrver 2010
Filmi saaks kasutada loodusõpetuses või geograafia tunnis.
Loodusõpetuses saaks filmi kasutada tutvustamiseks erinevaid paiku maailmas ning välja toomiseks kui erinev on maailm. Samuti on film hea sissejuhatus erinevate keskkonna probleemide juurde. Kui filmi kasutada loodusõpetuses, siis ei saaks filmi kindlasti kasutada täispikkuses, vaid peaks kasutama osa sellest. Film on kokku 56 minutit ning täispikkuses on see loodusõpetuse tunnis kasutamiseks liiga raske ning pikk. Filmist oleks kõige parem näidata algust.
Samuti saaks filmi kasutada ka geograafia tunnis. Usun, et kui õpetajal on võimalus, siis võiks geograafia tunnis kasutada filmi ka täispikkuses. Film on geograafias kasutamiseks paraja raskusega ning ka sobivate teemadega. Film tutvustab erinevaid paiku ning keskkonna probleeme. Film käsitleb inimese ja keskkonna suhet ning jätab palju mõtlemisainet ka peale filmi lõppu.
Film sobib kuulamisoskuse arendamiseks. Kui aga koostada filmi kohta ka nt tööleht, arendab see ka kirjutamis-, infootsimis-, keskendumis-, konspekti koostamise, probleemide lahendamiseoskust jne.
https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11733/sisukokkuvote

2) "Eesti kotkad" Rein Maran 2005
Filmi saaks kasutada loodusõpetuse ning vanemas vanuseastmes ka bioloogia tunnis.
Filmi saaks kasutada eelkõige lindude teema juures. Film käsitleb kõiki Eestis pesitsevaid kotkaliike, tutvustab nende elutingimusi, jahipidamist ja järglaste eest hoolitsemist.
Film on 52 minutit pikk. Usun, et nii bioloogia kui ka loodusõpetuse tunnis on film täispikkuses liiga pikk kasutamiseks. Filmist tuleks valida osad, mis sobivad enim kokku tunni teemaga ning laste vanusega.
Film sobib eelkõige kuulamisoskuse arendamiseks. Filmi kohta oleks mõistlik koostada ka tööleht. Töölehte ning filmi vaadates areneksid oluliselt ka infootsimis-, keskendumis- ning kirjutamisoskus.
http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2130

3) "Laulev revolutsioon" M. C. Tusty, J. Tusty 2006
Filmi saaks kasutada ajaloo ning ka kirjanduse tunnis.
Ajaloo tunnis käsitletakse laulvat revolutsiooni väga lühidalt ja pinnapealselt, kuid oma kooliajast mäletan, et tegelikult oli see teema just üks neist, mis õpilasi väga huvitas. Usun, et seda teemat võiks koolis põhjalikumalt käsitleda ning tutvustada ka eesti õpilastele pikemalt seda, mis pani kogu maailma kaasa elama. Samuti saaks käsitleda teemat ka kirjanduse tunnis. Kirjanduses käsitleti pikalt aega, mil eestlased püüdlesid kogu hingest vabaduse poole, ning ka selle ajastu kirjandust. Sinna juurde sobiks vaadata ka filmi laulvast revolutsioonist, mis aitaks paremini mõista seda ajastut ning olukorda.
Film sobib hästi kuulamisoskuse arendamiseks. Kuna film on inglisekeelne sobib see väga hästi ka keeleoskuse arendamiseks. Samuti sobib see film keskendumis- ning aruteluoskuse arendamiseks. Usun, et filmi kohta võiks täita ka töölehte või pärast filmi erinevaid arutelusid läbi viia.
https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11689

Mitte-Eesti dokumentaalfilm:
1) "Fast Food Baby" 
http://topdocumentaryfilms.com/fast-food-baby/
2) "I'm A Child Anorexic" 
http://www.youtube.com/watch?v=7gFwjiFnx1g

Mõlemat filmi saaks kasutada bioloogia või inimese õpetuse tunnis käsitledes tervislikku toitumist. Leian, et kuna toitumishäired on üha suurem probleem ka koolilaste hulgas, siis on väga oluline käsitleda seda teemat põhjalikult ka tundides. Suureks probleemiks on nii üle- kui ka alakaalulisus. Kuigi Eestis pole probleem nii suur kui Ameerikas, siis leian, et mõlemad filmid illustreerivad hästi probleemi tõsidust.
Film sobib hästi kuulamisoskuse, keeleoskuse ning ka probleemilahendusoskuse arendamiseks. Samuti saab selliseid filme vaadates arendada ka arutelu- ning mõtlemisoskust.
Mõlemad filmid on väga huvitavad, seega võiks võimalusel vaadata filme täispikkuses. Kuna aga mõlemad filmid on ka suhteliselt pikad, siis tuleks hoolikalt valida, milliseid osi filmist vaadata. Nt. "Fast Food Baby" räägib 4 perekonna loost ning nende olukorra paranemisest. Seega saaks tunnis vaadelda näiteks ühe perekonna lugu.

Praktika 5. november

Taotletav õpioskus: alusõpioskused -> info hankimise oskus
Aine: Loodusõpetus
Teema: Tervis, haigused ja nende ravimine.
Eesmärk: Kasutada animatsiooni loodusõpetuse tunnis vahelduse loomiseks, tutvustada lastele joonisfilme ning läbi joonisfilmi vaatamise tutvuda erinevate ravimtaimede ja nende kasutamisega.
Vahendid, mida vajan: Dataprojektor, arvuti, kõlarid, internet - http://www.youtube.com/watch?v=ygeUz_vzCew (vaatame animatsiooni kogu pikkuses)
Tegevus: Tutvustan lühidalt lastele, mis on joonisfilm ning kuidas joonisfilme tehakse.
Seejärel jagan lastele kahepeale paaristööks töölehed ning palun neile mõlema paarilise nimed peale kirjutada. Palun lastel läbi lugeda töölehel olevad küsimused ning proovida animatsioonist neile vastused leida.
Animatsiooni lõpus jäävad viimase pildina ekraanile kõikide ravimtaimede pildid. Kordame lastega piltide järgi üle kõik ravimtaimed, millest joonisfilmis räägiti. Nii on õpilastel võimalus oma töölehte täiendada.
Seejärel räägime ka sellest, mis tolles joonisfilmis polnud reaalne. Mis tegelikus elus pole nii nagu oli seda multikas?
Tunni lõpus korjan kõikidelt lastelt töölehed kokku.
Tööleht:
Mis ravimtaimedest oli joonisfilmis juttu?
1)
2)
3)
4)
5)
6)
7)
8)
9)
10)
11)
12)
Mis tüüpi filmiga on tegu?

Animatsioon

Usun, et hästi läks see, et meil tuli lahe idee. Vähemalt ise jäime ideega ning kogu animatsiooni mõttega väga rahule.
Olukorra muutis keeruliseks see, et tegime videot kitsastes oludes ning keset pildistamist nihkus statiiv paigast ära. Seetõttu pidin pilte hiljem natuke äärest lõikama ning see rikkus animatsiooni natuke ära. Kohati pildid natuke hüppavad.
Järgmine kord märgiksime maha statiivi jalgade kindlad kohad ning leiaksime rohkema ruumiga koha, kus pildistada. Samuti voldiksime kujusid vastaval alusel, mitte ei võtaks vahepeal pabreid kätte voltimiseks. Nii oli raske pärast õiget kohta leida.

Eneseanalüüs 15. oktoobri praktika kohta

Kindlasti oli kasu eelnevalt koostatud tegevusplaanist. Küll aga oleks pidanud ehk veel täpsemalt välja mõtlema õpilastelt küsitavad küsimused.

Tegevuse läbi viimine õnnestus suhteliselt hästi. Tegevust takistas natuke see, et helifailid, mis planeerisime olid natuke liiga pikad klassis kuulamiseks. Samuti ei olnud klassis olevad kõlarid parimad töökorras ning helid kähisesid ning kahisesid. Klassis olevad kõlarid rikkusid heliefekti natukene ära, kuid tegevuse läbiviimist see otseselt ei seganud.

Tegevust aitas läbi viia see, et õpetaja oli abivalmis ning väga toetav seoses meie ideega. Samuti toetas tegevust see, et lapsed töötasid kaasa ning ei olnud passiivsed. Koostöö nii õpetaja kui ka paarilisega sujus ka seekord hästi. 

Tegevus õnnestus hästi. Küll järgmisel korral kui keegi sooviks sama ülesannet uuesti praktikal kasutada, soovitaksin talle kindlasti kontrollida eelnevalt klassis olevaid kõlareid. Samuti mõelda täpselt läbi helifailide pikkused ning küsitavad küsimused. Meie helifailid olid natuke liiga pikad ning hakkasid lõpuks lapsi ära tüütama.

Praktika 15. oktoober

Seekordse praktika viime läbi heliteosega looduõpetuse tunnis. Loodusõpetuse teema on park ja mets.
Viime läbi tunni häälestavat osa ning selleks kasutame kahte helifaili.
Kõige pealt laseme lastele helifaili metsast. Palume lastel kirjeldada kuuldud helisid ning arvata, mis kohaga on tegu.
Seejärel palume lastel kuulata teist helifaili, mille meie ise lõime. Seda helifaili saad kuulata siit.
Palume samuti lastel kirjeldada mis helisid nad kuulsid ja mis kohaga võiks tegu olla.
Seejärel palume lastel tuua välja kahe erineva paiga (mets ja park) erinevusi ning helisid, mida võib pargis esineda, kuid tavaliselt metsas ei esine.
 Sellega peakski häälestamine ammendatud olema ning lapsed tundi sissejuhatatud. Sealt on hea õpetajal oma tundi jätkata.

Helifail

Loo enda helifail!

Lähtu kodutööd tehes ainest ja teemast mida soovid õpilastele tutvustada (nt tunni häälestamiseks, tunni teemade ja eesmärkide tutvustamiseks, õppemeetodi toetamiseks).

1) Mõtle välja lugu, mida tahad teistele edastada
2) Oluline on kirja panna, mida räägite, küsite. Milliseid teemasid jne. Kas teete intervjuu vormis, jutustusena, uudisena vms. Kuula teisi podcaste, et fokuseerida enda stiil ja vorm.
3) Valmista ette vahendid, mida heli salvestamiseks kasutad
- arvuti
- mikrofon (hea, kui on eraldi USB-ga mikrofon)
- tarkvara (Audacity)
- leia vaikne ruum/koht salvestamiseks
4) Salvesta fail (soovitavalt .mp3) ja lae see üles SoundCloud'i (https://soundcloud.com/) või mujale keskkonda, mis lubab faile üles laadida (nt Dropbox vms).
5) Lingi fail oma ajaveebiga!
NB! (failinimes väldi tühikuid ja täpitähti)


Meie loodud heliteost saad kuulata siit .

Lõime ise heliteose, kasutades järgmisi teoseid:
1. http://www.youtube.com/watch?v=wqPAAwR_32M
2. http://www.youtube.com/watch?v=zGnKNyBc0DQ
3. http://www.youtube.com/watch?v=p4uUGBOuXLU
4. http://www.youtube.com/watch?v=aYvjZSYmkT8
5. http://www.youtube.com/watch?v=CCaTi1Rf9uo
6. http://www.youtube.com/watch?v=0xRrUVVKigk
7. http://www.youtube.com/watch?v=yPkr1XQFNJA

Loodud helifaili plaanisime meie kasutada läbiviidavas loodusõpetuse tunnis häälestamiseks. Tunni teema on park ning mets, nende tunnused ning erinevused. Internetis leidub väga palju erinevaid helifaile, mis kirjeldavad metsa, väga vähe aga neid, mis kirjeldavad parki. Seega lõime ise erinevaid helisid kasutades klipi, mis meie arvates võiks hästi iseloomustada ühte suurlinna parki. Helifaili loomiseks kasutasime Audacity't ning hiljem laadisime selle üles SoundCloudi.
Kõige pealt paluksime laste hoolega kuulata ning laseksime neile helifaili, mis iseloomustab metsa. Seejärel paluksime neil kirjeldada helisid, mida nad kuulsid ning arvata, mis kohaga on tegu.
Seejärel laseksime lastele helifaili pargist ning paluksime hoolega kuulata. Paluksime lastel nimetada helisid, mida nad failis eristasid ning arvata, mis kohaga võiks tegu olla.
Seejärel paluksime lastel tuua välja helisid, mida on kuulda nii pargis kui metsas. Samuti paluksime välja tuua helisid, mida võib kuulda tihti pargis, kuid enamasti mitte metsas.
Usun, et sellise kuulamisega oleme haaranud laste tähelepanu, häälestanud nad tunni teemasse ning sealt on hea tunniteemaga jätkata.

Eneseanalüüs 1. oktoobri praktika kohta

Eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli palju kasu. See oli hea, et kogu tegevus ning reeglid olid hoolikalt läbi mõeldud, sest lapsed olid rahutud ja energilised ning kohapeal midagi "leiutama" hakata oleks olnud väga keeruline.

Tegevuse läbi viimine õnnestus suhteliselt hästi. Natuke segadust tekitas projektor, mis vahepeal hästi käivituda ei tahtnud. Samuti tegi olukorra keeruliseks see, et lastel ei õnnetunud Smarttahvli kasutamine väga hästi. Mängus pidi vajutama erinevatele kujunditele, lastel aga see tihti ei õnnetunud. Samuti tekkis mingi viga ühe mänguga. Mängus pidi olema võimalus vastata 9 õpilasel. Kaks teist mängu toimisid, kuid üks mäng sulgus juba 8 küsimuse juures, kuigi oleks pidanud esitama 9 küsimust. 

Tegevust aitas läbi viia kindlasti see, et õpetaja oli väga abivalmis. Samuti toetas tegevust kindlasti see, et lapsed ise olid väga aktiivsed, positiivselt meelestatud ning tegevusest huvitatud. Kui lastele poleks olnud huvitatud ning oleks negatiivselt suhtunud, siis oleks tegevus ilmselt läbi kukkunud.

Koostöö õpetajaga sujus väga hästi. Õpetaja oli väga abivalmis ning suhtus meie tegevustesse positiivselt. Samuti sujus väga hästi koostöö paarilisega. Meil tulid koos head ideed ning saime hästi tööülesanded jagatud.

Tegevus õnnestus väga hästi ning ma ei oskakski tuua välja midagi, mida oleksin teisiti teinud. Loomulikult tuleks välja vahetada üks mäng, mis ei toiminud. Samuti tuleks kasuks see kui õpilastel oleks enne suurem kogemus smarttahvli kasutamisel. Kui keegi tahaks seda tegevust korrata, siis soovitaksin kindlasti enne proovida mäng Smarttahvlil läbi ning mõelda hoolikalt läbi kõik mängu juhised. Samuti peaks kontrollima, kas tahvel on kalibreeritud.

2. oktoober tunnitöö

http://www.youtube.com/watch?v=KUbfUsJ38qE

Kasutaksin vastavat klippi loodusõpetuse tunnis metsa teema juures.
Kasutaksin linki tunni häälestamisel ning tunni teema tutvustamisel. Laseksin lastel vastavat helifaili kuulata ning seejärel arutaksin nendega, mida nad kuulsid, mis nad arvavad kus kohas võiks selliseid hääli kuulda jne. Lõpuks jõuamegi jutuga välja tunni teemani.

http://arhiiv.err.ee/vaata/lapsesuu-mets

Seda oleks tore kasutada loodusõpetuse tunnis metsa teema juures tunni lõpetuseks. Lapsed on tunnis rääkinud metsast. Nad on arutanud, mis on mets ning milleks on see oluline. Tunni lõpuks võiks aga kuulata juppe sellest helifailist ning arutada, kas lapsed helifailis arvasid  õigesti või oli neil mõne koha pealt ka vale arvamus.

Tegevuskava 1. oktoober

Mäng1
Mäng2
Mäng3

Aine: Matemaatika (2. klass)
Tunni teema: Tasapinnalised kujundid
Tegevuse eesmärk: Õpitud materjali kordamine ja kinnistamine, tagasiside õpitu kohta
IKT vahendid: Smarttahvel, dataprojektor, internet, arvuti
Tegevus: Jagame õpilased kolme rühma (eelistatult pingiridade järgi). Viime klassis läbi võistlusvormis mängu. Üks rühm tuleb klassi ette ning võtab Smarttahvli kõrvale järjekorda. Mäng läheb käima ning iga õpilane saab võimaluse valida nimele vastava kujundi. Mäng mõõdab laste vastamisaega. Kui kõik on saanud korra vastata (järjekorra alusel), läheb aeg kinni.
Kordame tegevust 2. ja 3. rühmaga. Kuulutame välja võitja rühma, kes on selles tunnis omandanud kõige paremini vastavad kujundid.

Minu mõtted situatsiooni kohta

Mina usun, et õpetajal oleks antud situatsioonis võimalik välja anda õppematerjalide kogumik. Maril on kõik õigused oma loodud õppematerjalidele.
Usun, et esimene etapp oleks kirjastajaga kontakti loomine. Seejärel saab õpetaja täpsemat informatsiooni selle kohta, missugused on soovitused ja nõuded kirjastamiseks ning mida peaks õpetaja veel materjalidele lisama. Erinevatele teostele rakenduvad erinevad kriteeriumid ning nendega peaks Mari kindlasti arvestama.
 Samuti peaks õpetaja arvestama sellega, et kirjastused ei avalda kõikide soovijate teoseid ning teda võib esimesel katsel oodata tagasilükkamine. Niipalju kui oma tuttava käest olen kuulnud, siis kirjastamine on kallis tegevus ning tihti peab autor arvestama sellega, et ta väga suurt tulu tehtud teose pealt ei teenigi. Seega peab õpetaja arvestama ka sellega, et loodud õppematerjale on juba poodides palju ning ta ei pruugi kirjastatud kogumikult suuri summasid teenida.
Küll aga võib ka kõik vastupidi minna ning tema kogumikku võib oodata ees suur edu.

Kodutöö 23. september

Minu arvates on väga oluline tähelepanu pöörata ning lastele tutvustada autoriõigusi. Kindlasti on üks põhjus see, et autoriõigustele rakenduvad väga karmid seadused, millest lapsed tihti üldse teadlikud pole. Lapsed tõmbavad internetist erinevaid mänge ja filme, kasutavad pilte jne ilma, et teaksid, et selline tegu on kriminaalkorras karistatav. Seega on juba see üks kindel põhjus, miks peaks lastele tutvustama autoriõigusi.
Kindlasti on aga autoriõigustele oluline tähelepanu pöörata ka nende sisu pärast. Autoriõigus on tehtud autorite kaitseks. Nende üks eesmärkidest on see, et kui inimene kasutab autori loomingut, siis ta ka tasuks autorile tehtud töö eest. Leian, et see on oluline, et keegi on vaeva näinud vastavate teoste loomisel ning nende kasutamisel tuleb nende eest ka tasuda.
Arvan, et algklassi lastele saab autori, teose ning autoriõiguse mõistet selgitada eelkõige eluliste näidetega. Kuna tean kui olulised olid mulle algklassides minu pidid ning kunstitööd, siis toon ühe lihtsa näite. Näiteks võtad klassis kellegi tüdruku kauni joonistuse ning ütled, et mis siis kui riputaksime koos töö seinale, aga peale kirjutaksime hoopis mõne klassivenna nime. Tasuks küsida tüdrukult tema tundeid ning seejärel nende tunnete varal selgitada klassile, et täpselt sama tunneb autor kui tema tööd kasutatakse oma nime all ning ei mainita töö tegelikku autorit. See teeb autorile väga haiget, tekitab pahameelt ning pettumust.
Samuti tasuks pikemalt rääkida kunstnike elust ning tööst. Võib-olla on ka klassis mõni laps, kelle ema või isa on kunstnik ning ta oskab sellest pikemalt rääkida. Jutu mõte peaks olema see, et kunstnik saab oma töö ees tasu ainult siis kui keegi tema teoseid ostab. Kui aga inimesed laevad neid tasuta alla, siis kunstnik ei saa oma töö eest mitte mingit tasu ning ta ei saa enam kunstiga tegeleda. Klassilt siis küsida ka arvamust, et mis juhtub kui näiteks arvutimängude tegija ei saa enam töötada arvutimängude tegijana, sest keegi ei osta mänge, vaid kõik laevad tasuta alla. Juhtub see, et keegi ei loogi enam mänge. Usun, et lastele jõuab jutu mõte kohale ning  nad saavad aru, mida kõike võib tegelikult kaasa tuua illegaalne alla laadimine.
Autoriõigustest oli üks väga lahe koomiks õppejõu antud materjalides. Usun, et seda oleks väga hea kasutada ka lastele autoriõiguste mõiste seletamises. Lisaks saaks seda siis teha IKT vahendite kaudu. Usun, et IKT vahenditega oleks väga hea siduda teemat ka selle kaudu, et tutvustada õpilastele erinevaid interneti lehekülgi, kust saab näiteks tasuta muusikat alla laadida. Ning kui tundi saab teha näiteks arvuti klassis, siis saaks ka kõik koos proovida erinevate lugude alla laadimist.

Eneseanalüüs 17.09 praktika kohta

1. 1. Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!
   Eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli väga kasu. Ilma välja mõeldud tegevuseta ei oleks küll midagi pähe tulnud, mida tunni hääletamiseks kasutada.
   Minu meelest oli aga samal ajal hea see, et me ei olnud tegevusplaanis kõike kuni peensusteni välja mõelnud. Kui kõik oleks viimse detailini olnud kindlalt paika pandud, siis oleks raske kohaneda kui miski poleks plaanipäraselt läinud. Seega on hea, et kuigi tegevuse eesmärgid ning mõte oli läbi mõeldud, siis teatud asjades jätsime endale vabamad käed.
   
   
   2. Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?
   
   
   Minu meelest õnnestus tegevuse läbi viimine päris hästi. Lastele ei olnud ülesanne liiga lihtne ega ka liiga raske. Me ei pidanud andma mitte mingeid vihjeid, ühel hetkel arvasid lapsed ise ära piltide mõtte. Samuti olid lapsed väga aktiivsed, rõõmsad ning neile meeldis too ülesanne.
   Ka õpetaja ütles pärast, et lapsed said ülesandega päris hästi hakkama ning ta sai tähestiku teemaga ilusti jätkata pärast meie sissejuhatust.
   
   
   3. Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia? 
   
   
   Tegevust aitas läbi viia eelkõige see, et õpilased olid ise väga aktiivsed ja loomingulised. Samuti oli õpetaja väga vastutulelik ja abivalmis. Tegevuse läbiviimisele aitas kaasa kindlasti ka see, et olime ise tegevuse enne nii põhjalikult läbi mõelnud, me polnud närvis ning teadsime mida oodata.
   
   
   4. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö õpetajaga?
   
   
   Koostöö õpetajaga sujus väga hästi. Õpetaja oli abivalmis ning juhendas meid piisavalt. Samal ajal andis aga võimalust ise proovida ja katsetada.
   
   
   5. Kuidas sujus/ei sujunud koostöö paarilisega/paarilistega?
   
   
   Minul sujus koostöö ka paarilisega väga hästi. Meil on paarilisega töö tegemisel samad põhimõtted ning arusaamine ja meie rühmatööd toimivad üldiselt koos väga hästi. 
   
   
   6. Mida oleksid teinud teisiti?
   
   
   Kindlasti oleksin tahtnud varem proovida arvutit ja Smarttahvlit. Kohati tekitas probleeme see, et arvuti viskas ette juba järgmise pildi, meie aga polnud veel eelmisega lõpetanud.
   Lisaks oleksin ehk nimetähtede moodustamise asemel hoopis valinud tähestiku tegemise vms, sest tolles klassis oli väga palju M tähega lapsi. Niisiis paljud lapsed ei mõelnudki ise, vaid lihtsalt moodustasid tähe teiste eeskujul. 
   
   
   7. Kui sinu välja mõeldud häälestustegevust tahab keegi korrata, mida soovitaksid?
   
   
   Kindlasti soovitaksin enne tutvuda kasutatavate vahendite ning ka klassiga. Tolle klassiga õnnestus tegevus üsna hästi. Kui aga klassis oleks väga tagasihoidlikud ja kinnised või siis väga aktiivsed ja rahutud lapsed, siis oleks võinud tegevus totaalselt ebaõnnestuda. Seega oleks mõistlik eelnevalt lühidalt tutvuda õpetaja ning klassiga. 
   
   
   
   

Kodutöö 13. september, praktika

Aine: Eesti keel (2. klass)

Tunni teema: Tähestiku kordamine

Tegevuse eesmärk: Õpilaste häälestamine eesti keele tunniks – kordamise teemaks. Kasutame erinevaid tähestikuga seotud pilte ning ka aktiivset tegevust.

IKT vahendid: Arvuti, dataprojektor, mälupulk

Tegevus: Tunni häälestamiseks koondame õpilaste tähelepanu pildile nr 1. Küsime, mida nad pildil näevad?

Kui õpilased pakuvad küll igast variante, kuid ei taipa ära, et tegu on tähega, siis näitame pilti nr 2 ning jätkame samade küsimustega.

Kui õpilased ka teise pildi juures ei seosta pilte tähtedega, siis on varuvariandiks veel ka kolmas pilt. 

Alles kolmanda pildi juures anname vihje, et tegu on eesti keele tunniga ning tähtedega. Edasi jagunevad lapsed paaridesse (soovitatavalt pinginaabriga). Koos pinginaabriga üritavad moodustada sarnaselt piltidele enda nimede esitähti. Kui lapsed arvavad juba esimese pildi juures ära, et tegu on H-tähega, näitame neile teisi pilte näideteks. Pärast seda näitame pilti, kus on terve tähestik. Õpilased näevad, kuidas on veel võimalik samu tähti moodustada, mis nemad juba moodustasid. 

 

Tunnitöö 11. september

Pilti kasutaksin loodusõpetuse tunnis. Tunni teemaks sobiks looduskaitse.
Pilt sobiks hästi õpilaste häälestamiseks vastavale teemale. Alustaksin teemat sellest, et rääkida, mida õpilased pildil näevad ning mis kohaga võiks tegu olla. Kui teemaks kerkivad jalgrattad ning mootorrattad, seoksin seda ühtlasi ka tervislike eluviisidega ning päriksin õpilaste enda harjumuste kohta. Nimelt seda, kui tihti nemad rattaga sõidavad või jala kõnnivad ning kui tihti liiguvad autoga. Lisaks uuriksin, mitu õpilast ka koolis rattaga käivad ning miks liikumine oluline on. Edasi liiguksin teemaga looduse hoidmisse ning tõstataksin teemaks jalgratta ning mootorratta ja nende erinevuse looduse seisukohalt. Läbi selle saaksin teada ka õpilaste eelnevad teadmised vastava teema kohta ning teaksin paremini, millest alustada ning millele tunnis rohkem rõhuda.
Siit saabki sujuvalt vastava tunniteemaga edasi minna ning lapsed on õigele teemale häälestatud.
Pilti saaks tegelikult kasutada väga erinevates tundides ja erinevate teemade juures.

Kodune töö 7. september

• Millised on Sinu arvuti kasutamise oskused ja kogemused.
• Pane kirja oma ootused ja soovid ainele. Mida ootad ainelt? Õppejõult? Kaaslastelt?
• Avalda oma arvamust teemal - Arvuti kasutamise plussid ja miinused töös lastega

                Usun, et minu arvuti kasutamise oskused on keskmisel tasemel. Oskan üsna hästi kasutada MS Wordi ja Excelit. Leian, et MS Powerpointis mul on veel ühtteist õppida. Eelmise aasta praktikal nägin huvitavaid võimalusi, kuidas vastavat programmi erinevate mängude mängimiseks kasutada. Leian, et mul on veel palju õppida veebipõhiste programmide kasutamises. Ma olen väga vähe kasutanud erinevaid veebipõhiseid programme õppimiseks, kuid tahaksin väga sellealaseid teadmiseid.  Mul on ka väga vähe kogemusi erinevate mängude ja muu huvitava õpetamiseks kasutatava ise valmistamisel erinevates programmides. Usun, et mul on veel päris palju õppida arvuti kasutamisest.

                Ootan, et aine oleks hästi praktiline. Usun, et mulle jäävad asjad palju paremini meelde ning hakkan neid enam kasutama tulevikus siis, kui saan need tunnis läbi proovida. Hästi tore on see, et saame ka praktikal katsetada erinevaid asju ning näha, kuidas need töötavad. Ma ootan, et aine annaks mulle julgust tulevikus erinevaid tehnoloogia vahendeid tunnis kasutada ning ka vajalikke oskusi seda teha. Õppejõult ootan vastutulelikkust ning vajadusel lisaabi ja -selgitusi. Samuti seda, et kõigile kehtiksid samad reeglid ja tähtajad. Lisaks loomulikult mõnusaid tunde ja  huvitavaid kodutöid.

                Usun, et arvuti kasutamisel koolis töötamisel lastega on nii plusse kui miinuseid. Olen kuulnud tuttavatelt, et paljud lapsevanemad ei kiida heaks seda, et juba algklassides on lastel arvuti õpetus. Leitakse, et lapsed veedavad niigi palju aega igapäevaselt ekraani taga ning koolis peaks lapsi sellest eemale hoidma. Koolis peaks pigem keskenduma suhtlusele, lugemisele, kirjutamisele ning käelisele tegevusele. Lisaks on arvuti taga istumisel ka omad halvad mõjud rühile.  Ma leian aga, et arvuti kasutamisel koolis on pigem plusse kui miinuseid. Näiteks rääkides rühist, siis leian, et kui koolis arvutit kasutades keskenduda palju õpilaste istumise asendile saab parandada ka seda, kuidas nad kodus arvutit kasutavad. Juhtides probleemidele tähelepanu koolis, paraneb tihti ka olukord kodus. Lisaks arvan, et arvuti kasutamine koolis muudab teema laste jaoks palju huvitavamaks. See on lastele vahelduseks, tekitab huvi ning paneb lapsed tööle. Küll aga leian, et arvuti kasutamises võiks kasutada ka palju paaristöid, et mitte kaotada täielikult suhtlust õpilaste vahel. Kodudes nagunii õpilased suhtlevad rohkem arvuti vahendusel kui telefoniga või näost näkku. Leian, et arvuti kasutamisel tunnis on palju abi ka nendes tundides, kus õpetaja soovib töötada erinevate graafikute ja skeemidega.  Igale õpilasele üheks kasutuskorraks mitmeid skeeme ja graafikuid välja printida on kulukas ning samuti tüütu. Seega annab arvuti kasutamine ka sellistele asjadele lahenduse. 

Esimene proovimine, 4. september

Blogi on loodud aine - Haridustehnoloogia klassiõpetajatele - raames.