Eneseanalüüs 19. oktoobri praktika kohta

Kindlasti oli kasu varem valmis tehtud tegevusplaanist. See andis kindluse tegutsemisel. Küll aga oleksime pidanud õpetajaga veelgi täpsemalt läbi rääkima oma tegevusplaani, sest praegusel juhul ilmnes tunnis õpetaja poolt palju ajalisi viivitusi, millega meie arvestanud polnud (lapse allkiri vastava tahvelarvuti hoidmise eest, ohutusnõuete selgitamine jne).
Tegevus õnnestus osaliselt hästi, osaliselt halvasti. Lapsed said tahvelarvutitega hästi hakkama ning mängimine oli neile ühtaegu lõbus ning arendav. Suureks puuduseks oli aga see, et tahvelarvutis oli väga väga palju mänge, kuid need polnud mitte kuidagi katalogiseeritud. Seega oli seal kohati 6-7 lehekülge väikseid ikoone ning lapsed lihtsalt ei leidnud õiget mängu üles, sest igas tahvlis oli see eri koha peal. Kuna teised rühmad lahendasid klassis töölehti, siis oli suureks takistuseks ka see, et õpetaja polnud meile märku andnud, et töölehed on liiga rasked. Seega pidime üheaegselt aitama lastel mänge otsida kui ka juhendama töölehe täitjaid. See rikkus natuke üldist tegevuse õnnestumist.
Tegevust aitas läbi viia see, et lapsed ning ka õpetaja läksid meie mõttega väga hästi kaasa. Tegevust takistas aga see, et kooli haridustehnoloog ei olnud üldse vastutulelik. Planeerides mänge tahvelarvutitesse, saime väga hilja teada, et ise pole lubatud tahvlitesse ühtegi mängu tõmmata. Õpetajad võivad klassis kasutada ainult neid mänge, mis on juba tahvlites olemas. Tahvlites on aga algklassidele kasutamiseks väga vähe mõistlikke asju. Enamik tahvlist olevast materjalist on kalkulaatorid, teooriaõpetamise programmid jms, millele mina koolis väga kasutust ei näe. Lisaks oli õpetaja natuke hirmutatud tahvelarvutite kasutamisest, sest talle oli enne pikalt räägitud, kuidas igas muutusega tahvelarvutis (ikoonide koha vahetus, tausta pildi muutmine, pildistamine jne) kaasneb suur rahatrahv. Õpetaja oli natuke hirmul, et ehk lapsed muudavad midagi kogematta ära ning ega siis õpetaja jõua kõiki tahvelarvuteid pärast lõpuni läbi vaadata. Lõpuks läks aga õpetaja meie tegevusega ikkagi kaasa.
Sel korral sujus koostöö paarilisega väga hästi, kuid ei sujunud nii hästi õpetajaga. Õpetaja vastas kirjadele üsna hilja ning tihti jättis kirjas mõnele olulisele küsimusele vastamata. Seega saime tegevuse lõplikult paika panna alles esmaspäeva hilisõhtul. Ideaalis oleksime tahtnud seda teha palju varem, et rohkem ette valmistuda. Lisaks ei maininud õpetaja meile, et töövihiku põhjal tehtud töölehed on lastele liiga rasked, mis tõi kaasa selle, et paljud lapsed ei saanud töölehe täitmisega hästi hakkama. Sel korral takistaski koostööd õpetajaga eelkõige suhtlusprobleemid ning see, et me ei saanud üheski asjas lõplikku selgust. Kõik oli kuidagi poolik ja ebakindel. Palju oli ka muutusi seoses sellega, et arvutiklass oli kinni, tahvlitesse ei võinud mänge tõmmata jne., seega pidime tegevuseplaani mitu-mitu korda muutma.
Järgmisel korral kasutaksin sama süsteemi veelkord. See oli lastele huvitav ning toimis hästi. Kui aga keegi sooviks sellist tegevust korrata, siis soovitaksin tal kindlasti küsida õpetajalt veelgi täpsemalt, kas vastavad töölehed on ikka õpilastele jõukohased. Samuti ei soovitaks kasutada kooli tahvelarvuteid enne kui keegi on need katalogiseerinud. Õpilastel kulus praegu pool mängimiseks mõeldud ajast mängu üles otsimiseks ning paljudele pidime lõpuks ka ise appi minema. Sellisel kujul nagu tahvlid praegu on, toob nende kasutamine rohkem kahju kui kasu, leian mina. Kulutada tunnist suur aeg sellele, et lapsed otsivad üles mänge ning lõpuks avastada, et osades tahvlites polegi osasid mänge - mina arvan, et see ei kaalu üles tahvelarvutite kasutamise positiivseid külgi. Seega peaks tolles koolis keegi tahvelarvutid ning nende kasutamise süsteemi üle vaatama. Enne kui koolis tahvelarvuteid kasutada, tuleb isiklikult iga tahvelarvuti üle vaadata ning veenduda, et kõik on olemas ning toimib.