IKT tunnikava

Õppeaine: Loodusõpetus

Tunni teema: Kuidas olla terve?

Aeg: 5. november                                         Klass: 2. klass

Üliõpilase nimi(ed): Johanna Sooba, Marianne Koitla

Eesmärgid:

*Innustada lapsi sõpralikult koos töötama.

*Anda lastele võimalus ning vajadusel juhendada neid oma arvamuse põhjendamisel.

 *Anda võimalus ning julgustada lapsi klassi ees esinema.

*Õpetada lastele põhitõdesid tervislikust eluviisist.

*Õpetada lastel haiguste ravimise võimalusi.

*Tutvustada lastele erinevaid ravimtaimi.

*Õpetada lastele joonisfilmi olemust ning seda, et filmides on tihti palju ebareaalset.

Õpiväljundid:

*Kogeb tahvelarvuti kasutamist.

*Julgeb klassi ees esineda.

*Teab, kuidas olla terve (tervislik eluviis).

*Teab, et on palju erinevaid viise haiguste ravimiseks.

*Teab, mis on joonisfilm.

*Oskab nimetada 5 erinevat ravimtaime ning neid ka pildilt ära tunda.

*Teab, et filmides pole kõik asjad reaalsed.

Tunni käik:

Tunni osad, struktuuri elemendid	Käsitletavad aineosad ja teemad, põhimõisted ning nende edastamiseks kasutatavad meetodid ja tööviisid; abi- ja näitvahendid, lisamaterjalid; hindamine; lõiming ja läbivad teemad  jne	Tegevuse eesmärk
I Ettevalmistus põhiosaks * tunni organiseerimine * tähelepanu haaramine * eesmärgi teatamine * eelneva kordamine/teadmiste aktiveerimine teemast lähtuvalt	Tervitan õpilasi ning palun neil istuda. Teavitan neid, et täna alustame oma tundi kasutades tahvelarvuteid. Igal rühmal on ülesanne koolis ringi käia ning pildistada asju, mis neil seostuvad tervislike eluviisidega või haigustega. Iga rühmal on aega 8 minutit. Selle jooksul tuleb pildistada, valida välja üks parim pilt ning mõelda välja ka põhjendus, miks just see pilt valiti. Jagan klassis 2-3 õpilase peale tahvelarvuti ning juhendan neid, kuidas see käima panna ning avada kaamera. Lisan, et lapsed oleksid väga ettevaatlikud koolis tahvelarvutiga ringi käies, sest need on õrnad ja ei tohi kindlasti maha kukkuda. Ütlen õpilastele kellaaja millal nad peaks tagasi olema ning saadan nad ülesannet täitma. Käin ka ise koolis ringi, et vaadata töö edenemist ning vajadusel juhendada. Kui lapsed tulevad klassi tagasi, palun igal rühmal tulla üks haaval klassi ette. Rühmast üks näitab tahvelarvutist pilti, käies sellega klassis ringi, et kõik pilti näeksid. Teised rühmakaaslased räägivad, miks nad just selle pildi valisid. Kui rühm on ära vastanud, palun tahvelarvuti jätta klassi ette lauale. Kui kõik rühmad on ära vastanud, teatan lastele tunni teemad ning lähme edasi tunni põhiosaga.	Alustan tundi rutiinse ning korrapärase tegevusega, et lapsed mõistaksid, et tund on alanud. Nii saan õpilaste tähelepanu. Lapsed õpivad koos töötama ning näevad kui palju on koolis tegelikult asju, mis viitavad tervislikule eluviisile. Lapsed õpivad kasutama tahvelarvutit ning planeerima oma aega. Õpilastel on võimalus küsimusi küsida. Lapsed näevad kui erinevaid temaatilisi asju leidsid klassikaaslased. Lapsed õpivad esinema ning üksteist kuulama.
II Põhiosa * harjutamine, kinnistamine, rakendamine * jooksev tagasiside	Vaatame lastega slaidi programmi tervislikust eluviisist ning sellest, kuidas haigeks jäämise korral end ravida. Slaidiprogrammi esimeses osas näitan erinevaid pilte tervist edendavatest tegevustest (nt sport, tervislik toitumine jne) ning lasen palju ka õpilastel kommenteerida, mida nad pildil näevad. Küsin ka klassi arvamust, et kui suur osa klassist mingit tegevust regulaarselt harrastab. Teises slaidiprogrammi osas räägin lastele, et tihti isegi siis kui sa teed sporti, sööd tervislikult ning hoiad oma tervist, võid ikkagi vahest haigeks jääda. Räägime lastega erinevatest haigustest (gripp, peavalu, nohu ja köha jne) ning nende ravimise moodustest (ravimid, tee, puhkamine jne). Ka selles osas annan palju võimalust rääkida lastel endi kogemustest ning teadmistest.	Lapsed saavad uusi teadmisi, kuidas oma tervist hoida. Lapsed õpivad välja tooma oma kogemusi ja teadmisi ning neid põhjendama. Lapsed saavad teada kuidas end ravida haiguste korral. Lapsed saavad teada, et nii palju kui on erinevaid haigusi on ka erinevaid moodusi nende ravimiseks.
III Tunni kokkuvõte * eesmärgi saavutatus	Tunni lõpetavas osas räägin, mis asi on joonisfilm ja mis on selle tunnused . Selle illustreerimiseks kasutan  netilehte:  http://et.wikipedia.org/wiki/Animatsioon . Kasutan sealt lehelt palliga näidet, et õpilased saaksid aru, kuidas täpselt animafilmi tehakse. Tunni põhiosas rääkisime slaidshows, et erinevad teed ja ravimtaimed aitavad haiguste puhul. Näitan lastele animafilmi:” Jussiga looduses 8/8: Juss räägib ravimtaimedest”.  Enne animafilmi näitamist jagan õpilastele töölehed. Töölehtedele peavad õpilased  kirjutama  taimed, millest animafilmis räägitakse. Samuti peavad märkima, mis filmi liigiga on tegu. Kui animafilm on vaadatud, jäävad viimases kaadris ette kõik ravimtaimed, millest oli filmis juttu. Kordame õpilastega üle, mis taimega on tegu ja kuidas seda saab haiguste puhul kasutada. Õpilased saavad täiendada oma töölehte, kui neil on midagi puudu. Samuti räägime läbi, milliseid animafilmi tunnuseid nad nägid, mis oli filmis reaalne ja mis ebareaalne. Tunni lõpus korjan  töölehed kokku, et need ära parandada ja järgmine tund tagasi anda	Lapsed saavad teadmise animafilmi kohta, et neil oleks lihtsam töölehte täita ja oskasid seda teadmist siduda järgmise tegevusega. Õpilased kordavad tunnis õpitut. Ravimtaimede üles kirjutamine, aitab need paremini meelde jätta. Õpilased oskavad oma tähelepanu koondada ja vajalikku informatsiooni eristama ebavajalikust. Õpilased teavad, mis on animafilmi tunnused ning teavad, et seal on palju sellist, mida päris elus olemas ei ole.

Eneseanalüüs 19. oktoobri praktika kohta

Kindlasti oli kasu varem valmis tehtud tegevusplaanist. See andis kindluse tegutsemisel. Küll aga oleksime pidanud õpetajaga veelgi täpsemalt läbi rääkima oma tegevusplaani, sest praegusel juhul ilmnes tunnis õpetaja poolt palju ajalisi viivitusi, millega meie arvestanud polnud (lapse allkiri vastava tahvelarvuti hoidmise eest, ohutusnõuete selgitamine jne).
Tegevus õnnestus osaliselt hästi, osaliselt halvasti. Lapsed said tahvelarvutitega hästi hakkama ning mängimine oli neile ühtaegu lõbus ning arendav. Suureks puuduseks oli aga see, et tahvelarvutis oli väga väga palju mänge, kuid need polnud mitte kuidagi katalogiseeritud. Seega oli seal kohati 6-7 lehekülge väikseid ikoone ning lapsed lihtsalt ei leidnud õiget mängu üles, sest igas tahvlis oli see eri koha peal. Kuna teised rühmad lahendasid klassis töölehti, siis oli suureks takistuseks ka see, et õpetaja polnud meile märku andnud, et töölehed on liiga rasked. Seega pidime üheaegselt aitama lastel mänge otsida kui ka juhendama töölehe täitjaid. See rikkus natuke üldist tegevuse õnnestumist.
Tegevust aitas läbi viia see, et lapsed ning ka õpetaja läksid meie mõttega väga hästi kaasa. Tegevust takistas aga see, et kooli haridustehnoloog ei olnud üldse vastutulelik. Planeerides mänge tahvelarvutitesse, saime väga hilja teada, et ise pole lubatud tahvlitesse ühtegi mängu tõmmata. Õpetajad võivad klassis kasutada ainult neid mänge, mis on juba tahvlites olemas. Tahvlites on aga algklassidele kasutamiseks väga vähe mõistlikke asju. Enamik tahvlist olevast materjalist on kalkulaatorid, teooriaõpetamise programmid jms, millele mina koolis väga kasutust ei näe. Lisaks oli õpetaja natuke hirmutatud tahvelarvutite kasutamisest, sest talle oli enne pikalt räägitud, kuidas igas muutusega tahvelarvutis (ikoonide koha vahetus, tausta pildi muutmine, pildistamine jne) kaasneb suur rahatrahv. Õpetaja oli natuke hirmul, et ehk lapsed muudavad midagi kogematta ära ning ega siis õpetaja jõua kõiki tahvelarvuteid pärast lõpuni läbi vaadata. Lõpuks läks aga õpetaja meie tegevusega ikkagi kaasa.
Sel korral sujus koostöö paarilisega väga hästi, kuid ei sujunud nii hästi õpetajaga. Õpetaja vastas kirjadele üsna hilja ning tihti jättis kirjas mõnele olulisele küsimusele vastamata. Seega saime tegevuse lõplikult paika panna alles esmaspäeva hilisõhtul. Ideaalis oleksime tahtnud seda teha palju varem, et rohkem ette valmistuda. Lisaks ei maininud õpetaja meile, et töövihiku põhjal tehtud töölehed on lastele liiga rasked, mis tõi kaasa selle, et paljud lapsed ei saanud töölehe täitmisega hästi hakkama. Sel korral takistaski koostööd õpetajaga eelkõige suhtlusprobleemid ning see, et me ei saanud üheski asjas lõplikku selgust. Kõik oli kuidagi poolik ja ebakindel. Palju oli ka muutusi seoses sellega, et arvutiklass oli kinni, tahvlitesse ei võinud mänge tõmmata jne., seega pidime tegevuseplaani mitu-mitu korda muutma.
Järgmisel korral kasutaksin sama süsteemi veelkord. See oli lastele huvitav ning toimis hästi. Kui aga keegi sooviks sellist tegevust korrata, siis soovitaksin tal kindlasti küsida õpetajalt veelgi täpsemalt, kas vastavad töölehed on ikka õpilastele jõukohased. Samuti ei soovitaks kasutada kooli tahvelarvuteid enne kui keegi on need katalogiseerinud. Õpilastel kulus praegu pool mängimiseks mõeldud ajast mängu üles otsimiseks ning paljudele pidime lõpuks ka ise appi minema. Sellisel kujul nagu tahvlid praegu on, toob nende kasutamine rohkem kahju kui kasu, leian mina. Kulutada tunnist suur aeg sellele, et lapsed otsivad üles mänge ning lõpuks avastada, et osades tahvlites polegi osasid mänge - mina arvan, et see ei kaalu üles tahvelarvutite kasutamise positiivseid külgi. Seega peaks tolles koolis keegi tahvelarvutid ning nende kasutamise süsteemi üle vaatama. Enne kui koolis tahvelarvuteid kasutada, tuleb isiklikult iga tahvelarvuti üle vaadata ning veenduda, et kõik on olemas ning toimib.

Praktika 19. november

http://www.mkoitla.blogspot.com/2013/11/praktika-tegevuskava-19-november.html

Eneseanalüüs 5. novembri praktika kohta

Kindlasti oli kasu eelnevalt koostatud tegevusplaanist. Väga palju kasu oli läbimõeldud küsimustest ning tööjuhistest. Kuna meil oli põhjalikult kõik läbi mõeldud, siis õnnestus tegevuse läbiviimine suhteliselt hästi. Lapsed vaatasid multikat väga keskendunult ning täitsid aktiivselt ka töölehte. Ainus asi, mis ebaõnnestus oli ehk see, et kasutatav töölehe üks küsimus oli õpilastele natuke liiga raske.
Koostöö paarilisega sujus hästi ning tegevust aitas läbiviia ka kindlasti õpetaja nõuanded ja abivalmidus. Lisaks leian, et tegevust ei oleks saanud läbi viia kui meil poleks klassis olnud võimalust kasutada projektorit, arvutit, internetti ja kõlareid. IKT vahendite kasutamisel tunnis on ikka tohutult oluline, et klassis oleks igal hetkel võimalik kasutada projektorit, arvutit ja kõlareid.
Järgmisel korral uuesti sama tegevust tehes jätaksin tegevuseks natuke kauem aega. Praegu planeerisime tegevuseks 15 minutit, kuid reaalselt kulus selleks 20 minutit. Kui oleks jäänud kauem aega, oleksin saanud lastega ka pikemalt arutleda erinevate ravimtaimede kasutusala üle ning selle üle, mis ravimtaimi nad ka oma kogemusest teavad. Leian, et samuti võiks teinekord tegevust võimalusel teha hoopis tunni sissejuhatamiseks. See elavdas lapsi ning juhatas nad ilusti sisse haiguste ja ravimite teemasse. Samas sobis teema ka hästi tunni ja teema lõpetamiseks.

Tunnitöö 6.11

Tunnitöö:
1. katsetus - http://www.wideo.co/view/907871383725691432-untitled
Loodusõpetuse prügiteemaline film: http://www.wideo.co/view/907871383728380161-untitled

Õppefilmid - tunnitöö 6.11

Õppefilm loodusõpetuse tunnis kasutamiseks:
 http://www.youtube.com/watch?v=losWxrhac_Y
Valisin selle õppefilmi loodusõpetuse tunnis kasutamiseks, sest minu meelest on see väga huvitav. Aleksei Turovski räägib lindudest väga huvitavalt ning emotsionaalselt, samuti on õppefilmis näidatud ka kõikide lindude pildid, kellest filmis räägitakse. Film on 5 minutit pikk, mis on minu arvates väga hea pikkus klassis vaatamiseks. See annab ülevaate lindudest, on hea sissejuhatus, kuid samas ei muutu lastele tüütavaks.

Õppefilm matemaatika tunnis kasutamiseks: 
http://www.youtube.com/watch?v=UZlnNQoZZMQ
Õppefilm annab ülevaate koonusest ning  sellega ülesannete lahendamisest.Valisin selle video, sest minu arvates on see väga põhjalikult tehtud ning annab täieliku ülevaate koonusest ning sellega tehtavatest ülesannetest.

Õppefilm eesti keele tunnis kasutamiseks:
http://www.youtube.com/watch?v=f8Aypcxw3LQ
Usun, et sellist õppefilmi oleks väga tore kasutada tunnialguses sissejuhatuseks. Valisin just selle õppefilmi, sest see on humoorikas ning väljendab seda kui veidrad on eesti keele väljendid. Käsitledes tunnis sõnade mitut tähendust ning  erinevate väljendite kasutamist ja mõistmist, on selline video väga sobiv tundi alustama.

4. novembri kodutöö

Valisin enda filmi tüübiks dokumentaalfilmi.
Dokumentaalfilm ehk tõsielufilm on film, mis on loodud peamiselt tõsieluliste kaadrite abil.
Filmi iseloomustab see, et film käsitleb mõnd reaalse elu tahku. Veel on väga oluliseks filmi tunnuseks see, et dokumentaalfilmis ei näidelda ja ei lavastata, vaid näidatakse elu reaalsena.

Eesti dokumentaalfilmid:
1) "Inimese mõõt" Marianne Kõrver 2010
Filmi saaks kasutada loodusõpetuses või geograafia tunnis.
Loodusõpetuses saaks filmi kasutada tutvustamiseks erinevaid paiku maailmas ning välja toomiseks kui erinev on maailm. Samuti on film hea sissejuhatus erinevate keskkonna probleemide juurde. Kui filmi kasutada loodusõpetuses, siis ei saaks filmi kindlasti kasutada täispikkuses, vaid peaks kasutama osa sellest. Film on kokku 56 minutit ning täispikkuses on see loodusõpetuse tunnis kasutamiseks liiga raske ning pikk. Filmist oleks kõige parem näidata algust.
Samuti saaks filmi kasutada ka geograafia tunnis. Usun, et kui õpetajal on võimalus, siis võiks geograafia tunnis kasutada filmi ka täispikkuses. Film on geograafias kasutamiseks paraja raskusega ning ka sobivate teemadega. Film tutvustab erinevaid paiku ning keskkonna probleeme. Film käsitleb inimese ja keskkonna suhet ning jätab palju mõtlemisainet ka peale filmi lõppu.
Film sobib kuulamisoskuse arendamiseks. Kui aga koostada filmi kohta ka nt tööleht, arendab see ka kirjutamis-, infootsimis-, keskendumis-, konspekti koostamise, probleemide lahendamiseoskust jne.
https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11733/sisukokkuvote

2) "Eesti kotkad" Rein Maran 2005
Filmi saaks kasutada loodusõpetuse ning vanemas vanuseastmes ka bioloogia tunnis.
Filmi saaks kasutada eelkõige lindude teema juures. Film käsitleb kõiki Eestis pesitsevaid kotkaliike, tutvustab nende elutingimusi, jahipidamist ja järglaste eest hoolitsemist.
Film on 52 minutit pikk. Usun, et nii bioloogia kui ka loodusõpetuse tunnis on film täispikkuses liiga pikk kasutamiseks. Filmist tuleks valida osad, mis sobivad enim kokku tunni teemaga ning laste vanusega.
Film sobib eelkõige kuulamisoskuse arendamiseks. Filmi kohta oleks mõistlik koostada ka tööleht. Töölehte ning filmi vaadates areneksid oluliselt ka infootsimis-, keskendumis- ning kirjutamisoskus.
http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2130

3) "Laulev revolutsioon" M. C. Tusty, J. Tusty 2006
Filmi saaks kasutada ajaloo ning ka kirjanduse tunnis.
Ajaloo tunnis käsitletakse laulvat revolutsiooni väga lühidalt ja pinnapealselt, kuid oma kooliajast mäletan, et tegelikult oli see teema just üks neist, mis õpilasi väga huvitas. Usun, et seda teemat võiks koolis põhjalikumalt käsitleda ning tutvustada ka eesti õpilastele pikemalt seda, mis pani kogu maailma kaasa elama. Samuti saaks käsitleda teemat ka kirjanduse tunnis. Kirjanduses käsitleti pikalt aega, mil eestlased püüdlesid kogu hingest vabaduse poole, ning ka selle ajastu kirjandust. Sinna juurde sobiks vaadata ka filmi laulvast revolutsioonist, mis aitaks paremini mõista seda ajastut ning olukorda.
Film sobib hästi kuulamisoskuse arendamiseks. Kuna film on inglisekeelne sobib see väga hästi ka keeleoskuse arendamiseks. Samuti sobib see film keskendumis- ning aruteluoskuse arendamiseks. Usun, et filmi kohta võiks täita ka töölehte või pärast filmi erinevaid arutelusid läbi viia.
https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11689

Mitte-Eesti dokumentaalfilm:
1) "Fast Food Baby" 
http://topdocumentaryfilms.com/fast-food-baby/
2) "I'm A Child Anorexic" 
http://www.youtube.com/watch?v=7gFwjiFnx1g

Mõlemat filmi saaks kasutada bioloogia või inimese õpetuse tunnis käsitledes tervislikku toitumist. Leian, et kuna toitumishäired on üha suurem probleem ka koolilaste hulgas, siis on väga oluline käsitleda seda teemat põhjalikult ka tundides. Suureks probleemiks on nii üle- kui ka alakaalulisus. Kuigi Eestis pole probleem nii suur kui Ameerikas, siis leian, et mõlemad filmid illustreerivad hästi probleemi tõsidust.
Film sobib hästi kuulamisoskuse, keeleoskuse ning ka probleemilahendusoskuse arendamiseks. Samuti saab selliseid filme vaadates arendada ka arutelu- ning mõtlemisoskust.
Mõlemad filmid on väga huvitavad, seega võiks võimalusel vaadata filme täispikkuses. Kuna aga mõlemad filmid on ka suhteliselt pikad, siis tuleks hoolikalt valida, milliseid osi filmist vaadata. Nt. "Fast Food Baby" räägib 4 perekonna loost ning nende olukorra paranemisest. Seega saaks tunnis vaadelda näiteks ühe perekonna lugu.